Uurimislabor võõrustas 4.-6. augustil erinevatest Eesti piirkondadest pärit loodusteaduste-huvilisi põhikooliõpilasi esimeses Keskkonnasõbra Suvekoolis.
Igal päeval kehastus 19 noort osalejat paaridena töötavateks laborantideks-uurijateks, et astuda Uurimislaboris vastu uuele loodusteaduslikule väljakutsele. Esmalt tuli neil Pesupähkilaboris lahendada Mulgimaa maherestoranipidaja Leemet Kulbi mure: kas pesugeeli valmistamiseks tellitud mahe-pesupähklijahu proovipartiid sisaldavad ikka õiget toodet ja kas ökoloogiline pesupähkligeel kannatab konkurentsi sünteetilise pesuvahendiga. Teisel päeval Kartulilaboris selgitati, kas ettevõtlike noortalunike Heigo ja Heli kasvatatud kartul “Laura” sobib oma tiheduselt kartulikrõpsude tootmiseks, kas krõpsuviilusid saaks kuivatada innovaatlisel osmoosi meetodil ning kui paksud viilud selleks sobiksid. Lisaks meelitati õhukese kihi kromatograafia abil spinatist välja erinevad kasulikud lehepigmendid. Kolmandal päeval Keskkonnalaboris tuli loodusteadusliku detektiivitöö abil selgitada, kuidas ning kelle süül reostus talunik Jüri kodutiik. Nende probleemide lahendamiseks võeti appi nii bioloogia, keemia kui ka füüsika, õpilasi juhendasid katsete tegemisel Tartu Ülikooli kraadiõppurid ja õppejõud. Lisaks lahendati igal päeval teemakohast veebiviktoriini. Tublimad teenisid eri tegevuste eest ka väikeseid auhindu.
Suvekoolile kohaselt ei piirdunud tegevused vaid laboriga, vaid pärastlõunad veedeti Chemicumi ümbruse rohumaadel ja parkides. Mitmekesiste välitööde käigus õpiti juhendajate abiga tundma erinevaid pilveliike, mõõdeti mulla, rohu, asfaldi, õhu ja atmosfääri temperatuure; õhurõhku ja -niiskust. Lisaks mõõdeti, kui palju energiat on talletatud puudesse ja rohurindesse. Nii laboris kui ka õues töötati teadlaste kombel: valmisid uurimisprotokollid, andmetabelid, graafikud ja diagrammid. Viimasel päeval peeti maha ka lõbus teatevõistlus, mis seisnes veeanuma täitmises ebatavalisel viisil. Suvekool lõppes ühise tordisöömisega. Peaaegu kõik osalejad leidsid tagasisidet andes, et said suvekoolist häid ja kasulikke kogemusi. Kogutud tagasiside põhjal oli kõige põnevam osalejate jaoks tegutsemine ehtsas teaduslaboris. Üks õpilane kirjutas: “Mulle meeldis, et saime töötada päris laborites ja katsed olid kihvtid ning huvitavad.“ Osalejad nautisid ka välitöödel rühmakaaslastega suhtlemist ja koostööd. Kõik osalejad leidsid, et said suvekoolist uusi teadmisi ja kasulikke kogemusi.
Keskkonnasõbra Suvekool sai teoks TÜ Teaduskooli ja Eesti Teadushuvihariduse Liidu koostöös. Suvekooli korraldas Uurimislabori tiim Karin Hellati ja Ülle Kikase koordineerimisel.
Juba neljandat aastat pakkus Uurimislabor põhikooliklassidele võimalust veeta jõulude eel (ja järel) neli toredat ja õpetlikku tundi Chemicumis, pannes käed külge Jõululabori loodusteaduslikele väljakutsetele. Esmalt sai iga osaleja abivalmis juhendajate toel valmis kaaluda ja kokku segada vajalikud kemikaalid, et siis traadist ja säraküünlapastast valmis meisterdada ainulaadsed käsitöö-säraküünlad, mis pealegi poe omadest kauem põlevad! Teine eksperiment nõudis suurt hoolikust, et saada paberile võimalikult täpne valguse teekond läbi kolme vedeliku koos vajalike nurkadega –leidmaks vedelikku, mis sobiks kõige paremini klaasist jõulukingituse nutikaks peitmiseks! Selles töös olid õpilastele abiks arvutid. Osalejad said proovida ka lõbusat ja õpetlikku Jõuluviktoriini ning praktilise osa lõpetuseks toimus säraküünalde põletamise võistlus ja tehti kokkuvõte klassi tööst. Pärast väikest pausi said kõik nautida põnevat teadusetendust „Valgus ja värvid“ Tartu Ülikooli noorte keemikute esituses.
Tavapärane Jõululabor toimus detsembris ja jaanuaris kokku 26 korral, võõrustades kokku 534 õpilast (275 tütarlast ja 259 noormeest) ja 33 õpetajat kaheksa maakonna 27 koolist. Enim osaleti 8. klassidest (298), rohkem kui saja õpilasega olid katsetamas ka 7. ja 9. klassid ning vähesel määral 6., 10. ja 11. klassid.
Lisaks toimus kolmel korral Jõululabori lühendatud pereüritus (säraküünalde töötuba koos teadusetendusega). 7. detsembril tegutses Eesti Teadushuvihariduse Liidu korraldatud Avatud teadusringide päeva raames Uurimislaboris üheksa täiskasvanut ja 15 last (valdavalt koolieelikud ja nooremate klasside õpilased). 14. detsembril ja 11. jaanuaril oli meil aga hea meel võõrustada TÜ Teaduskooli sponsori AS Graanul Investi töötajaid ja nende lapsi: kokku tegutses laboris 1099 veerandsada suurt ja 35 väikest, peamiselt lasteaia- ja algkooliealist säraküünlameistrit.
Jõululabori läbiviimist toetas AS Graanul Invest – oleme neile väga tänulikud!
.jpg)
.jpg)
Oktoobris sai Uurimislabori tiim suurepärase uudise, et Tartu Ülikooli teaduskool on sõlminud koostöölepingu AS-ga Graanul Invest. Euroopa üks suurimaid pelletitootjaid soovib panustada loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. AS Graanul Invest asub toetama Uurimislabori tegevusi laiemalt, samuti saame nende abiga võimaluse välja töötada uusi katseprogramme puidutehnoloogia valdkonnas. Koostöö esimesed viljad avalduvad juba detsembris, kui Graanul Invest toetab Uurimislaborit Jõululabori korraldamisel. Lähemalt saab Teaduskooli uutest toetajatest lugeda siit!
Novembri keskel kutsus Uurimislabor oma head koostööpartnerid Nõo Põhikoolist, Antsla Gümnaasiumist ja Kuldre Koolist appi piloteerima vastvalminud programmi "Pärmilabor". Vastavalt legendile vajas taas Uurimislabori abi ettevõtlik ja innovaatiline Mulgimaa restoranipidaja Leemet Kulp, keda noored eksperdid olid juba aidanud programmi "Pesupähkel" raames uudse loodusliku pesuaine testimisel. Nüüd oli hr Kulbil tekkinud plaan asuda oma restoranis Pudru ja Kapsad kahe konkurendi eeskujul pakkuma kohapeal valmistatavat naturaalset kalja. Selle väärt joogi kääritamiseks läheb aga teatavasti vaja pärmi ja suhkrut. Restoranipidaja oligi mõlemat juba hankinud, suhkruid isegi mitu erinevat. Tema soov oli, et laboris uuritaks, kas ostetud kuivpärm on ikka piisavalt efektiivne, millisega valitud suhkrutest see etanoolkäärimise abil kõige kiiremini lagundab, kas selle käigus tekib ikka õige gaas ning kuidas suhkru lagundamise kiirus ajas muutub. Lisaks kahtlustas hr Kulp, et juba naturaalset kalja pakkuvad konkurendid võivad oma kliente tüssata, ja oli hankinud kontrollimiseks proovi kummagi restorani kaljast.
Kuidas kõike seda uurida? Suhkrute võrdlemisel olid õpilastele abiks ... õhupallid!! Eralduva gaasi määramisel võeti kasutusele pH-meeter ning konkurentide kaljade ehedust aitas tõestada mikroskoop. Lõpetuseks said õpilased ise kokku panna gaasi kogumise katseseadme ja katse tulemustest valmis arvutiprotokollis soliidne graafik. Katsetamisele pakkus lõbusat vaheldust Pärmiviktoriin, kus vastuseid sai ka guugeldada.
Vaatamata mõningatele konarustele, mis uue programmi esimesel katsetamisel ikka ilmnevad, oli õpilaste tagasiside Pärmilaborile väga positiivne. Loodame, et tulevikus saame "Pärmilaborit" pakkuda rohkematele huvilistele. Programmi juhendid ja protokoll lisanduvad lähiajal meie kodulehele.
"Pärmilabor" valmis tänu edukale osalemisele Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduse populariseerimise projektikonkursil. ETAGi rahastuse toel on valmimas ka kolmas uus programm esialgse nimega "Elektrokeemialabor", mida loodame valitud õpilastega piloteerida juba novembris.
Kolmapäeval, 21. augustil oli Uurimislaboril tore võimalus võõrustada tavalisest nooremaid õpilasi. Nimelt toimub 21. – 23. augustil teaduskeskuse AHHAA teaduslaager "Ahhaa, hullumeelne keemia!", mis viib 9–13-aastased teadushuvilised lisaks AHHAAle ka Chemicumi ja Eesti Maaülikooli mullalaborisse. Laagri avalöök antigi Chemicumis, kus Uurimislabori juhendajate Karini, Grete, Hegne ja Laurina abiga tehti kahe tunni jooksul läbi mänguline katseprogramm „Upuvad või ujuvad?“, aidates likvideerida kaubalaeva ümbermineku tagajärgi. Selle käigus püstitati hüpoteese ja uuriti eksperimentaalselt erinevate objektide ujuvust. Esmalt selgitati, millised laeva lastis olnud viljad upuvad ja millised jäävad ujuma, et need saaks veepinnalt kokku korjata. Järgmisena ennustati ja testiti meeskonnaliikmete kohvrites sisaldunud mitmesuguste esemete ujuvust, tuvastamaks, mida on lootust leida kaldale uhutuna ja mida tuleks otsida merepõhjast. Viimaseks ülesandeks oli ehitada päästepaat, mis suudaks kanda võimalikult rasket koormat – seejärel pandi paadid proovile! Parimaid ennustajaid ja paadimeistreid ootasid magusad auhinnad. Töö kulges lõbusalt ja õhinaga, aga loodetavasti õpiti ka üht-teist erinevate materjalide ja esemete ujuvuse kohta.
Laevareisile minnes on oluline tagada, et laevas oleks iga reisija jaoks piisava kandevõimega päästepaat! 21. juulil said Tartu Hansapäevade Teaduslinnas TÜ Teaduskooli Uurimislabori telki külastanud pered selles veenduda, kui osalesid Uurimislabori programmis „Päästepaatide võistlus“. Kohapeal ehitatud põnevate konstruktsioonidega paatide kandevõime ulatus üle 300 g - parimaid paadimeistreid ootasid auhinnad. Teaduslinnas aitasid katseid teha Joana ja Hegne.
