Õpilased said äsja kogetud Uurimislabori kohta tagasisidet anda laboriprogrammide lõpus kohapeal. Ankeeti täideti nii paberil kui ka arvutis, selleks kulus keskmiselt 3...5 minutit. Google Formsi keskkonnas loodud veebiankeet oli lingitud Uurimislabori kodulehele. Küsimustiku täitis 1587 õpilast ehk 66,4% kõigist Uurimislaboris käinutest ja 82,5% neist, kellele vastamisvõimalust pakkusime (Jõululabori 2016/17 a sessioonil tagasisidet ei kogutud, küll aga kõigil ülejäänud kordadel). Esmalt hindasid õpilased 5-pallisel skaalal (1...5) oma eelnevat huvi Uurimislabori vastu, kogu programmi ja üksikute eksperimentide huvitavust ja raskust, samuti töökohti ja katsevahendeid, juhendamist laboris, osalemise kasulikkust enda jaoks ja valmidust seda ka sõbrale soovitada. Seejärel kirjeldati (soovi korral) ka oma sõnadega Uurimislabori juures meeldinud ja häirinud asjaolusid.

Järgnevalt on toodud ülevaade uuringu peamistest tulemustest küsimuste kaupa.

Eelnevalt jooniselt näeme, et kõik Uurimislabori programmid hinnati huvitavateks: üldkeskmine oli 4,21 ja iga programmi huvitavuse hinne ületas 4,0. Sealjuures pidas vaid 0,8% vastanutest kogetud programmi igavaks (1) või pigem igavaks (2), samas kui 40% meelest oli see väga huvitav (5). Samuti hinnati kõik programmid jõukohasteks: keskmine hinnang programmi raskusele oli 2,50, mis jääb ‘keskmise’ ja ‘üsna lihtsa’ vahele. Üsna raskeks (4) hindas läbitud programmi 6% ja väga raskeks (5) vaid 2% vastanutest. Üksikutele eksperimentidele antud keskmised hinnangud kõikusid mõnevõrra rohkem, jäädes huvitavuse puhul vahemikku 3,56...4,42 ja raskuse puhul: 1,74...3,10.

Programmide huvitavuse saavutamiseks püüdsime kõik eksperimendid legendi kaudu seostada õpilastele huvi pakkuva elulise probleemi lahendamisega. Uurimislabori eksperimendid on üldjuhul tõsiteaduslikud ja nõuavad tähelepanelikku tööd päris laborivahendite ja reaktiividega, samuti tulemuste protokollimist ja arvuti kasutamist. Samas aitasid jõukohasust tagada labori juhi põhjalikud selgitused ja korraga mitme juhendaja aktiivne abistav tegevus töökohtadel. Lisaks oli igal õpilasel kasutada detailne kirjalik tööjuhend.

Kõige huvitamaks hindasid osalejad programmi “Varandus akvaariumis”, kus oli kolm mitmekesist eksperimenti ja sai kehastuda kuritegu lahendavateks uurijateks. Väikese vahega järgnes “Keskkonnalabor”, kus sai arendada keskkonnateadlikkust, eeltöödeldes ja uurides tiigist võetud proovi, et määrata saaste olemasolu ja allikaid. “Keskkonnalabor” hinnati ühtlasi ka lihtsaimaks programmiks, samas kui keerukaimaks osutus “Munalabor” oma üsna tõsist väljakutset pakkunud munavalge valgusisalduse määramise eksperimediga.
Uurisime ka osalenute rahulolu kogu klassile selgitusi jaganud labori juhi ja lauavahedes tegutsenud juhendajate tegevusega, samuti töökohtade ja katsevahenditega. Eelnev joonis osutab, et õpilaste hinnangud olid mõlemas osas väga positiivsed: keskmine hinnang juhendamisele oli 4,64 palli ning töökohtale ja vahenditele lausa 4,76. Mõlemal puhul oli täiesti või pigem rahulolematuid alla 1%. Erinevate programmide osas suuri kõikumisi ei esinenud, samas anti kõige positiivsemad hinnangud huvitavaimaks peetud programmidele “Varandus akvaariumis” ja “Keskkonnalabor”.

Uurimislabor tegutseb Chemicumi moodsa sisseseadega keemialaboris ja eksperimentides kasutatakse peamiselt kaasaegset laborivarustust. Entusiastlikke ja abivalmis juhendajaid (kelleks on peamiselt loodusvaldkonna erinevate astmete üliõpilased) kiideti ka paljudes vabavastustes, samuti õpetajate antud tagasisides.
Ka parimate teadmiste ja kavatsustega läbiviidav õppetöö ei motiveeri õpilasi, kui nood seda enda jaoks ei väärtusta. Siin pikemalt mitte käsitletav esimene ankeediküsimus puudutas õpilaste eelnevat huvi Uurimislabori vastu (keskmiselt oli see 5-pallisel skaalal 3,59 ning gümnasistidel sealjuures märksa madalam kui põhikooliõpilastel). Suhteliselt leige eelhuvi peegeldab ilmselt ka üldisemat hoiakut loodusteaduste ja ülikoolis toimuva vastu. Selle taustal on märkimisväärne, et õpilaste antud hinnang Uurimislaboris osalemise kasulikkusele enda jaoks (vt eelnevat joonist) kujunes märksa kõrgemaks: keskmiselt oli see 4,19 (ulatudes praktilise sisuga Keskkonnalabori 4,37-st spetsiifilise Jõululabori 4,06-ni). Uurimislabori täiesti või pigem kasutuks hindajaid oli alla 2% vastanutest – tähelepanuväärselt väike hulk, arvestades, et Uurimislaborit külastati terve klassiga, kus kindlasti leidus ka loodusteaduste õppimise suhtes kehvalt häälestunud õpilasi.
Viimase hindamisküsimusena uurisime õpilaste valmisolekut soovitada Uurimislaborit oma sõbrale. Nii lootsime saada rohkem aimu sellest, kuivõrd Uurimislabor tegelikult õpilasi nende taustsüsteemis kõnetas – “mõttetut” asja ju sõbrale ei soovitata! Siin oli tulemus korraldajate jaoks taas rõõmustav: keskmine skoor (4,42) jäi valikute ‘pigem küll’ ja ‘jah, kindlasti’ vahele, sealjuures oli veendunud edasisoovitajaid lausa 57%. Soovitamises polnud kindlad 10% ning pigem või kindlasti ei teeks seda kõigest 1% vastanutest. Erinevused programmide vahel olid üsna väikesed. Nii saame väita, et ligi 90% osalenute jaoks pakkus Uurimislabor positiivse kogemuse, mis on võrdlemisi tõsiteadusliku sisuga õppeprogrammi jaoks üllatavalt hea tulemus. Taas tuleb rõhutada, et laborisse ei tulnud vabatahtlikud loodusteaduste huvilised, vaid kooliklassid kogu oma mitmekesisuses.

Kõigi küsimuste puhul võrdlesime ka neiude ja noormeeste, samuti erinevate klasside õpilaste antud hinnanguid.

Soolised erinevused osutusid üllatavalt väikesteks. Noormehed ilmutasid neiudest 0,12 p kõrgemat eelhuvi Uurimislabori kui tavalisest klassitööst erineva ettevõtmise vastu, aga hindasid programmi huvitavust 0,07 p madalamalt. Mõnele kärsitumatele noormehele ei pruukinud ehk sobida vajadus kannatlikuks ja korrektseks tegutsemiseks. Samas on see erinevus marginaalne. Natuke rohkem erinesid sooliselt hinnangud üksikprogrammide huvitavusele, näiteks oli tugevasti taustalooga seostatud “Varandus akvaariumis” huvitavam tütarlastele, efektseid keemiakatseid pakkunud “Jõululabor” aga pisut eelistatum noormeeste seas. Programmide raskus hinnati kokkuvõttes täpselt võrdseks, aga üksikprogrammide osas siiski väiksemaid kõikumisi esines. Nii tundus eksperiment, mis nõudis muuhulgas kanamuna osadeks lahutamist, tunduvalt lihtsam tütarlastele, kartuliviilude soolvette uputamine ja selle kohta graafiku tegemine aga noormeestele. Kokkuvõttes ei ilmnenud soolist erinevust ka suhtumises juhendamisse ning töökohta ja vahenditesse. Osalemise kasulikkust hindasid 0,07 p võrra kõrgemalt neiud, sõbrale soovitamise osas erinevus taas praktiliselt puudus. Kokkuvõttes saame järeldada, et Uurimislabori formaat on võrdselt sobiv mõlemast soost õpilastele.

Ealised erinevused. Õpilaste vanust ankeedis ei küsitud, aga seda saame kaudselt käsitleda klassi kaudu. Uurimislaboris osalesid peamiselt 7.–12. klasside õpilased. Raporteeritud eelhuvi saavutas lae 8. klassis (3,67), pöörates järsule langusele gümnaasiumis ja jõudes miinimumini 11. klassiks (2,89). Oluliselt väiksemate hüpetega järgis sama trendi hinnang programmide huvitavusele: maksimum 7. ja 8. klassis (4,35 ja 4,32), miinimum taas 11. klassis (4,08). See osutab, et Uurimislabori formaat sobis päris hästi ka neile vanemate klasside õpilastele, kes muidu loodusteaduste suhtes entusiasmi minetanud on. Programmide raskuse hindamisel tuleb eraldi vaadelda põhikooli ja gümnaasiumi, kuna kaks gümnaasiumi programmi olid märgatavalt tõsiteaduslikumad ja seetõttu ka keerukamad. Põhikooliõpilaste seas oli 8. ja 9. kl õpilaste hinnang raskusele peaaegu võrdne, 7. kl jaoks olid programmid pisut raskemad. Erinevus süvenes oodatult nende eksperimentide puhul, kus mindi süvitsi füüsika ja keemia kontseptsioonidega. Juhendamise, töökoha ja vahendite, osavõtu kasulikkuse ja sõbrale soovitamise osas jäid ealised erinevused marginaalseteks (suurim kõikumine 0,21 p), mis taas viitab, et Uurimislabor sobib erinevas vanuses õpilastele.

Koolide erinevused. Suurimad hinnangute erinevused avaldusid Uurimislaborit külastanud klasside vahel. Nii võis sama programmi huvitavuse skoor erinevatest koolidest Chemicumi saabunud klasside puhul erineda enam kui täispunkti võrra. Selle peamiseks põhjuseks on ilmselt klasside erinev baashoiak loodusteaduste ning eksperimenteerimise, aga ehk ka üldisemalt õppimise suhtes. Erinevaid klasse juhendades võis siinkirjutaja täheldada nii üksmeelset innukat kaasatöötamist kui ka distsipliiniprobleeme ja tähelepanu hajumist. Teatav erinevus tundus seostuvat ka programmi algusajaga: lõunasöögi järgselt pärastlõunaseks vahetuseks laborisse saabunud klasside töö efektiivsus ja keskendumisvõime tundusid enamasti madalamatena kui hommikuse vahetuse klassidel. Ilmselt oli osa neist klassidest samal päeval juba ka koolis esimestes tundides või mõnes muus Tartu haridusasutuses ekskursioonil viibinud ning seetõttu mõnevõrra väsinud.

Erinevate hinnangute seosed. Põgusalt sai vaadeldud ka erinevate hindamisküsimuste skooride omavahelisi seoseid ehk korrelatsioone (r), mis on näidatud ka allolevas tabelis. Suure valimi tõttu olid kõik vaadeldud seosed statistiliselt olulised. Eelkõige väärivad tähelepanu programmi tajutud huvitavuse kui olulise programmi kvaliteedi ja õpilaste õpimotivatsiooni mõõdiku seosed teiste hinnatud näitajatega.

Siin ilmnes mitmeid tähelepanuväärseid asjaolusid:
● Oodatult oli huvitavuse hinnang tugevas seoses programmi tajutud kasulikkusega (r=0,80) ja sõbrale soovitamise valmidusega (r=0,82).
● Üsna tugev oli huvitavuse seos tajutud raskusega, ent seda pöördvõrdeliselt (r=-0,69). Seega, mida raskem tundus õpilasele programm, seda vähem see teda huvitas. Siinkohal tasub rõhutada tõhusa juhendamise ja kvaliteetsete tööjuhendite kui Uurimislaboris toimuva õpilastele mitmes mõttes uudse tegevuse tajutavat raskust leevendavate abinõude tähtsust. Nii on Uurimislabori korraldajatel võimalik tagada head tööõhkkonda ja loodusteadusi väärtustada aitavat kogemust.
● Lisaks hindasid tegevusest rohkem huvitujad selgelt positiivsemalt juhendamise taset (r=0,67): oletatavasti võis vähese huvi korral aktiivne abistamine ja seletamine õpilast pigem tüüdata, samas kui innukas kaasatöötaja sellest palju kasu sai.
● Vähem seostus huvitavus hinnanguga töökohtadele ja vahenditele (r=0,47), samas oskasid huvilised ilmselt ka rohkem väärtustada kvaliteetseid katsevahendeid.
● Nõrk seos (r=0,26) oli tajutud huvitavusel eelhuviga, mis osutab, et Uurimislabor toimis hästi ka madala loodusteaduste-alase baashuviga õpilaste puhul.

Lisaks ilmnesid programmi tajutud raskuse hinnangu keskmised seosed hinnangutega juhendamisele, vahenditele, kasulikkusele ja edasisoovitamisele. Eelhuvil Uurimislabori vastu oli aga suurim seos hinnanguga juhendamisele (r=0,52), osutades taas, et leige suhtumisega õpilased ei suutnud aktiivset juhendamist piisavalt väärtustada.

Hindamisküsimuste ülevaatliku koondstatistikaga saab huviline tutvuda Google Spreadsheeti tabelis.

Vastamismugavuse ja selguse huvides oli ankeedis vaid kaks lühikest vabavastuselist küsimust: “Mulle meeldis:” ja “Ei meeldinud/häiris”.

Mis meeldis Uurimislaboris?

Küsimusele vastas 86% ankeedi täitnud õpilastest. Vastused olid peamiselt üsna napisõnalised, kuna aeg tagasiside täitmiseks oli piiratud. Enamasti toodi välja üks-kaks positiivset aspekti - kõige sagedamini olid nendeks enam meeldinud eksperimendid. Väga paljud vastasid ka, et neile meeldis Uurimislaboris kõik. Lisaks kiideti Uurimislabori külastuse juures sageli järgmisi asjaolusid (püütud esitada kahanevas sageduse järjekorras):
● huvitavad, mitmekesised eksperimendid ja haruldane võimalus neid ise läbi teha;
● programmi läbimõeldud ülesehitus, hea organiseeritus;
● sõbralikud, abivalmis ja asjatundlikud juhendajad;
● võimalus kehastuda teadlaseks-uurijaks ehtsas teaduslaboris;
● uute teadmiste ja oskuste omandamine programmi käigus;
● kvaliteetsed juhendid ja katsevahendid;
● tavakoolipäevast eristuv, positiivne ja meeldejääv kogemus;
● tasemel toitlustus Chemicumi kohvikus (HTMi rahastatud pilootperioodil 2016–17 oli see õpilastele tasuta);
● eksperimentide seostamine põneva taustalooga;
● üldine positiivne õhkkond laboris;
● huvi kasv loodusainete, teaduse, ülikooli vastu.

Järgnevalt on toodud valik õpilaste antud sisukamaid vastuseid:
● Kogu labor, kuna polnud varem sellises laboris käinud. Töövahendid olid head ja kaasaegsed, oli minu jaoks teistsugune ja väga huvitav kogemus.
● Uuringus oli väga palju etappe ning need olid väga huvitavad. Mulle meeldis ka see, et need ei olnud sarnased ülesanded, vaid erinevad.
● Saime ise proovida ja teha ja käed külge panna. Kõige peale oli mõeldud, suurepäraselt organiseeritud. Väga toredad juhendajad.
● Olid huvitavad ja elulised katsed, tekkis tunne, et teeme midagi reaalselt vajalikku, mitte ei õpi niisama teooriat.
● Väga huvitavalt oli päev üles ehitatud, oli legend, mitte polnud niisama ülesannete lahendamine.
● Juhendajad olid väga sõbralikud ja abivalmid. Kõik katsed olid väga huvitavad, sain kindlasti targemaks!
● Inimesed olid kõik väga sõbralikud ja rõõmsameelsed. Kõik oli puhas ja korras ning oli hea tööd teha.
● Ülesanded oli jagatud väikesteks ülesanneteks. Vajadusel sai kiiresti abi ja ülesanded olid põnevad.
● Hästi lahti seletatud tööülesanded ja väga hea keskkond, tänapäevalik, hästi varustatud labor.
● Meeldis laboritöö üldiselt, sain palju uut teada ja huvi taoliste asjade vastu kasvas väga palju.
● Sain palju uusi teadmisi erinevates valdkondades. Meeldis ka, et sain erinevaid asju uurida.
● Sain küsida asjatundjatelt erinevate huvitavate asjade ja ainete kohta. Mulle meeldis kõik!
● Mulle meeldis, et meil olid korralikud vahendid ja väga sõbralikud ja abivalmid juhendajad.
● See, et räägiti huvitavat juttu, saime peaaegu kohe aru, normaalsed ülesanded, oli lõbus.
● Juhendajad olid kõik super abivalmis ja tegevused olid paremad kui kooli praktikumides.
● Kogu see päeva ja tundide ülesehitus ja ka juhendajad. Sain palju uusi teadmisi.
● See aeg, mis ma siin veetsin, oli üks parimaid otsuseid sel õppeaastal, AITÄH!
● Huvitav ülesanne, väga toredad ja abivalmid juhendajad, kasulikud oskused.
● Meeldis ise proovida uusi asju ja kindlasti sain ka uusi teadmisi. Väga rahul!
● Uurida ja teada saada uusi asju, protokolli täita, oli väga huvitav.
● Juhendajate oskus teha kõik lihtsasti arusaadavaks ja lõbusaks.
● Kõik oli super, väga arendav. Laboritöö hakkas mulle meeldima.
● Uued teadmised, toredad juhendajad, kõik oli meeldiv ja vahva.
● Individuaalne arvutamine ja katsete tegemine, mitte kõik koos.
● Tore oli asju teha, nagu reaalses elus need uurimised käivad.
● Meeldis juhendamine ning ürituse põnevus (röövi uurimine)
● Tehti palju katseid, tehti võistlusi. Kui abi oli vaja, siis aidati.
● Sain targemaks. Kõik oli nii huvitav ja tegemist oli küllaga.
● Koostöö võimalus, head töötingimused ja tore meeleolu.
● Sai teha huvitavaid katseid, mida tavaliselt koolis ei tee.
● Meeldis see, et mul tekkis suurem huvi keemia vastu.
● Sain uusi teadmisi labori ja siinsete toimingute kohta.
● See, et polnud igavuse hetke, hästi korraldatud! :)
● Sai ise midagi teha ja ei pidanud ainult kuulama.
● Sai ise erinevaid katseid teha, oli elulähedane.
● Oskasin teha katseid ja sain teemast aru.
● Ühtne töötuhin ja juhendajate abistavus.
● Kõik oli super, jätkake samas vaimus :)

Mis ei meeldinud/häiris

Sellele küsimusele vastas vaid 48% ankeeti täitnud õpilastest ja ka neist piirdus enamus nendinguga, et kõik meeldis/miski ei häirinud. Konkreetset kriitikat soovis teha alla 20% vastanutest. Enamasti osutati hinnatavas programmis sisaldunud keerukamale eksperimendile või mõnele spetsiifilisele nüansile, laialdaselt kogetud üldist laadi probleeme ei esinenud. See omakorda viitab, et Uurimislabori kontseptsioon ja metoodika tervikuna toimisid hästi.

Vähesel määral toodi siiski välja järgmisi probleeme:
● mingi eksperimendi või tegevuse (nt graafiku tegemine) keerukus / vähene huvitavus;
● kohatine pikk ootamine (peamiselt seoses paaride töötempo erinevusega);
● vajadus kiirustada / ajanappus / ajakavast mahajäämine (mõne programmi puhul);
● probleemid mõne töövahendi (nt arvuti, multimeeter) kasutamisel:
● liiga vähene või, vastupidi, liiga agar juhendamine;
● programmi liigne pikkus;
● ruumi palavus, umbsus;
● harjumatud laboritoolid.

Kahele programmi “Keskkonnalabor” taustaloosse sisse elanud õpilasele valmistas suurimat pettumust asjaolu, et tiigiveeproovi uurimiseks Uurimislaborisse pöördunud Jüri ei ole päriselt olemas.

Veel humoorikaid või muidu erilisi vastuseid:
● Kõikide pidev muretsemine, et ma ei saa üksi hakkama. [paariliseta töötanud õpilane]
● Vahepeal mõni juhendaja seisis pikalt selja taga, tekitas suure pinge.
● See, et pauku ei teinud ja midagi põlema ei pannud.
● Mikroskoobiga vaadata, sest alati näitas samu asju.
● Atsetoon haises, aga tegelikult meeldis. :)
● Töö ajal ei saanud süüa, kartsin õpetajaid.
● Et igapäevaselt ei saa siin käia.
● Räägiti nagu väikeste lastega.
● Partner oli kole laisk.
● Soolavee maitse.
● Pauku ei tehtud.
● Pidi mõtlema.
● Mingi naine.
● Minu aju.
● Mulle meeldis absoluutselt kõik! SUUR SUUR AITÄH! Mulle väga meeldis! :)